David Livingstone (19. märts 1813 Blantyre, Šotimaa – 1. mai 1873 Sambia) oli šoti maadeavastaja, arst ja misjonär. Ta uuris Aafrika lõuna- ja keskosa ning oli üks 19. sajandi tuntumaid Aafrika-uurijaid.^[1]

Ta tegi Aafrikasse mitu pikka uurimisretke. Aastatel 1853–1856 läbis ta mandri läänerannikult idarannikule, olles üks esimesi eurooplasi, kes selle teekonna läbis. 1855. aastal jõudis ta Victoria joa juurde ja oli esimene eurooplane, kes seda kirjeldas; ta nimetas joa Victoria järgi.^[1]

Livingstone tegutses ka orjakaubanduse vastu võitlejana ning püüdis edendada kristlust ja kaubandust Aafrikas.^[1] Tema reisid ja kirjutised suurendasid eurooplaste huvi Aafrika vastu.^[1]

Ta suri Sambias oma viimase retke ajal, haigestudes malaariasse ja düsenteeriasse. Tema süda maeti Sambiasse, kuid palsameeritud keha viidi Londonisse ja maeti Westminster Abbeysse.^[1]