Herm oli antiikkunstis ruudu- või ristkülikukujuline kivist või pronksist skulptuur, mille ülaosas oli kujutatud jumal Hermese peakuju, tavaliselt habemega, ja allosas mehe suguelundeid.

Vana-Kreekas olid hermid kultusobjektid. Hermid paiknesid ristteedel, põllumaade piiridel ja majade sissekäikude juures.^[1]

Renessansis hakati hermimotiivi kasutama hermpilastri vormis ehitiste, mööbli ja tarbekunstiesemete kaunistamiseks; mehe asemel võis olla ka naisefiguur.^[2]