Idakirik (ka idakristlus) on üks kahest kristluse põhiharust, koondnimetus kõigile Euroopast ida pool tekkinud ja arenenud kristlikele kirikutele.

Idakirikute tunnused:

• levisid Rooma impeeriumi idaosas (Süürias, Egiptuses) või väljaspool impeeriumi (Iraanis, Indias, Turkmeenias, Hiinas);
• levisid idamaades väljaspool kreekakeelset hellenistlikku kultuuriruumi;
• lähtusid Süüriast ja pidasid jumalateenistust süüria keeles (v.a koptid Egiptuses);
• võtsid kohe kristluse levitamisel kasutusele rahvuskeele ja muutusid rahvuskirikuteks (Armeenias, Etioopias).

Idakiriku jagunemine:

• õigeusu kirikud;
• vanad idakirikud ehk orientaalsed kirikud (monofüsiidid ja nestoriaanid);
• Uniaadikirik;
• muud kirikud ja usuühendused.

• läänekirik