Muhammad Ali (sünninimega Cassius Marcellus Clay juunior, hüüdnimedega The Greatest, The Champ ja Louisville Lip; 17. jaanuar 1942 Louisville, Kentucky – 3. juuni 2016 Phoenix, Arizona) oli USA poksija ja aktivist.

Cassius Clay alustas poksitreeninguid 1954. aastal. Ta osales harrastajana kokku 100 kohtumisel, millest võitis 95 ja kaotas 5 kohtumist.

Clay võitis poolraskekaalus (kuni 81 kg) 1960. aasta Rooma olümpiamängude poksivõistlustel kuldmedali ja tuli olümpiavõitjaks, alistades finaalis Poola poksija Zbigniew Pietrzykowski.^[1]

Clay poksis oktoobrist 1960 kuni detsembrini 1981 elukutselisena. Ta pidas kokku 61 kohtumist, võitis neist 56 (neist 37 nokaudiga) ja kaotas 5 (neist 1 nokaudiga) kohtumist.

1964. aastal võttis ta seoses islami usku pöördumisega oma nimeks Muhammad Ali.

Ali paistis välja omapärase poksimisstiiliga. Enamasti hoiab poksija oma käsi alalõua ees, et kaitsta lõuga nii otse-, külg- kui ka altlöökide eest. Ali aga hoidis oma käsi allpool, lootes vastase hoope vältida, liikudes eest oma osavuse ja kiiruse abil ning ühtlasi meelitada vastast rünnakule oma näilise kaitsetusega.

Sageli peetakse Alit poksimisstiili rope-a-dope kasutuselevõtjaks. Selle stiili korral nõjatus Ali poksiringi nööridele ja laskis vastasel oma keha lüüa. Suure osa vastase löökide energiast neelas nööride elastsus, mitte poksija keha. Nii pealtvaatajatele kui vastasele võis kergesti tunduda, et Ali saab palju rohkem viga kui ta tegelikult sai. Pärast seda, kui vastane oli end tükk aega väsitanud, võis Ali matši oma kasuks pöörata.

Alile omistatakse ütlus: "Hõlju nagu liblikas, nõela nagu mesilane. Ta [vastane] ei saa lüüa seda, mida ta silmad ei näe." Kuid selle ütluse autor on Ali treener Drew Brown.^[2]

Muhammad Ali kasvas üles kristlasena, tema vanemad olid baptistid. 1960. aastate algul pöördus ta islamisse.

Ali oli neli korda abielus. Tal oli üks poeg ja seitse tütart.

1964. aastal abiellus ta baaridaam Sonji Roiga. Roi oli vastu mitmele moslemi tavale, näiteks naiste riietuse osas, ja see viis abielu lagunemiseni. Nad lahutasid abielu jaanuaris 1966.

1967. aastal abiellus Ali 17-aastase Belinda Boydiga, kes pärast pulmi pöördus samuti islamisse ja võttis nimeks Khalilah Ali. Abielust sündis neli last: tütred Maryum (1968), Jamillah ja Rasheda (1970) ning poeg Muhammad Ali noorem (1972).

1975. aastal alustas Ali suhet 19-aastase modelli ja näitleja Veronica Porschega. Nad abiellusid 1977. Selleks ajaks oli neil juba tütar Hana, tütar Laila sündis sama aasta detsembris. Abielu lahutati 1986. aastal.

1986. aastal abiellus Ali Yolandaga, keda oli tundnud juba üle 20 aasta.

Alil on veel kaks väljaspool abielu sündinud tütart Miya ja Khaliah.

Ali tütrest Laila Alisy sai samuti elukutseline poksija. Ta on võitnud kõik 24 kohtumist, mis ta oma elu jooksul on pidanud.

1984. aastal diagnoositi Muhammad Alil Parkinsoni tõbi. Poksijad, kes saavad sageli raskeid lööke pähe, kalduvad sellesse tõppe haigestuma palju sagedamini kui mittepoksijad.

Ali on koos Richard Durhamiga kirjutanud oma elulooraamatu "The Greatest: My Own Story". Selle põhjal on tehtud film "The Greatest" (1977), milles ta mängis iseennast.

Muhammad Alist on loodud veel mitu filmi: "A.k.a. Cassius Clay" (1970), "Ali, the Fighter" (1971), "When We Were Kings" ("Poksikuningate heitlus", 1996) ja "Ali" (2001).

1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas süütas Ali mängude avatseremoonial olümpiatule.

Tema järgi kutsutakse New Yorgi Madison Square Gardenist mööduva 33. tänava lääneosa Muhammad Ali Wayks.

• Poks 1960. aasta suveolümpiamängudel
• The Rumble in the Jungle

• Muhammad Ali veebisaidil Olympedia (inglise) 👁 Muuda Vikiandmetes
  
• Muhammad Ali veebisaidil BoxRec (inglise)