1944. aasta (MCMXLIV) oli 20. sajandi 44. aasta.

• 4. jaanuar – Moskvas asutati ametiühingu spordiklubi VSÜ Kalev^[1].
• 31. jaanuar – Narva lähedal Piiri vallas jõudsid esimesed Punaarmee osad Eesti pinnale.
• 8. veebruar – Carl Gustaf Emil Mannerheim andis käsu moodustada eestlastest koosnev 200. jalaväerügement (JR 200)^[2].
• Veebruaris katkes õppetöö kõrgkoolides ja gümnaasiumides^[2]. Ühtlasi mobiliseeriti meesüliõpilased ja lõpuklasside meesõpilased^[2].
• 6. märts – 200 nõukogude lahingulennukit heitis 11 tunniga Narvale ligi 4000 pommi, hävitades praktiliselt ajaloolise linna.
• 9. märts – terve öö pommitasid Nõukogude lennukid Tallinna. Hukkus üle 500 inimese, hävis hulk elamukvartaleid.
• 23. märts – peamiselt inglise orientatsiooniga haritlastest moodustus üle-eestiline opositsioonikeskus – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee.
• 20. aprill – toimus Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu koosolek.
• 1. juuli – Kadrioru staadionil tähistati nüüdisaegse olümpialiikumise 50. aastapäeva^[1].
• 26. juuli – algas 12. augustini kestnud Sinimägede lahing – ägedaim ja ohvriterohkem võitlus, mida Eestis ealeski peetud.
• 13. august – Punaarmee vallutas Võru, linnast sai Eesti NSV ajutine pealinn.
• 17. september – Eesti NSV Ülemnõukogu moodustas Eesti NSV liiduvabariikliku Riigikaitse Rahvakomissariaadi ja Välisasjade Rahvakomissariaadi.
• 18. september – Jüri Uluots, kes oli Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis, nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse, mis oli viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus enne Eesti taasiseseisvumist.
• 21. september – toimus Porkuni lahing Tannenbergi liinilt taganevate Saksa vormis eestlaste ja Eesti laskurkorpuse vahel.
• 22. september – Punaarmee vallutas Tallinna.
• 26. september – Saksa sõjavägi jättis Pärnu maakonna maha.
• 8. oktoober – hilisõhtul Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal toimunud Tehumardi öölahing oli üks Teise maailmasõja võikamaid kokkupõrkeid Eesti pärast peetud võitlustes
• 28. oktoober – Tallinnas taasalustas tööd Eesti Raadio^[2].
• 15. november – taas algas õppetöö Eesti NSV kõrgkoolides^[2].
• 24. november – Lahingud Sõrve poolsaare pärast lõppesid Saksa väeosade evakueerimisega Kuramaale.
• 6. detsember – kirjutati alla aktile, millega Narva jõe idakalda Eesti alad liideti Vene NFSV Leningradi oblastiga.
• 15. detsember – Saksa väed lahkusid Ruhnu saarelt.
• 19. detsember – viimase osana Eestist haarasid Nõukogude väed enda valdusse Ruhnu saare.
• Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama linnukasvatust.
• Suur põgenemine – hilissuvel ja sügisel toimus massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist.

👁 Image
Pikemalt artiklis Sündinud 1944

• 1. jaanuar – Mati Unt, eesti kirjanik ja teatrilavastaja
• 17. jaanuar – Jan Guillou, rootsi kirjanik ja ajakirjanik
• 4. veebruar – Helle Karis, eesti filmilavastaja
• 13. veebruar – Heino Lill, eesti korvpallitreener
• 20. märts – Erwin Neher, saksa biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat
• 21. märts – Bruno Platter, Saksa ordu kõrgmeister
• 26. märts – Diana Ross, USA laulja
• 7. aprill – Gerhard Schröder, Saksa poliitik, Saksamaa LV liidukantsler 1998–2005
• 9. mai – Lars Norén, rootsi näitekirjanik, luuletaja ja teatrilavastaja
• 14. mai – George Lucas, Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent
• 23. mai – Lena Nyman, rootsi teatri- ja filminäitleja
• 1. juuni – Reet Linna, eesti tele- ja raadioajakirjanik ning laulja
• 21. juuni – Tony Scott, Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent
• 21. juuni – Reet Hendrikson, eesti pärimusmuusik
• 26. juuni – Gennadi Zjuganov, Venemaa poliitik
• 1. juuli – Gunnar Larsson, rootsi murmaasuusataja
• 13. juuli – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, laulja ja lavastaja
• 4. august – Robert Mueller, USA advokaat ja sõjaväelane, 6. FBI peadirektor
• 16. august – Lars Grundberg, Rootsi diplomaat
• 16. august – Tõnis Kõrvits, eesti kitarrist ja helilooja
• 16. august – Mall Randmer, Eesti ujuja ja treener
• 25. september – Michael Douglas, USA filminäitleja ja produtsent
• 25. september – Bodil Joensen, taani näitlejanna
• 3. oktoober – Andres Ots, eesti näitleja ja laulja
• 21. oktoober – Ene Mihkelson, eesti prosaist ja luuletaja
• 26. oktoober – Allan Dorbek, korvpallitreener
• 19. oktoober – Robbie van Leeuwen, Hollandi muusik
• 29. oktoober – Denny Laine, inglise muusik
• 2. november – Patrice Chéreau, prantsuse filmilavastaja ja -näitleja
• 10. november – Tim Rice, inglise laulutekstide autor
• 17. november – Danny DeVito, ameerika näitleja
• 17. november – Lorne Michaels, kanada produtsent
• 19. november – Agnes Baltsa, Kreeka laulja
• 21. november – Vitali Haitov, eesti meediategelane
• 21. november – Enn Mainla, Eesti spordiajaloolane ja -pedagoog
• 21. november – Vernon Earl Monroe, USA korvpallur
• 17. detsember – Ülev Aaloe, eesti tõlkija ja teatritegelane

👁 Image
Pikemalt artiklis Surnud 1944

• 11. veebruar – Henrique Mitchell de Paiva Couceiro, Portugali sõjaväelane ja poliitik
• 31. jaanuar – Jean Giraudoux, prantsuse kirjanik ja diplomaat
• 29. veebruar – Pehr Evind Svinhufvud, Soome poliitik
• 13. aprill – Cécile Chaminade, prantsuse helilooja ja pianist
• 23. mai – Thomas Curtis, USA kergejõustiklane
• 25. juuli – Jakob Johann von Uexküll, baltisaksa bioloog
• 8. august – Aino Ackté, Soome laulja
• 18. august – Ernst Thälmann, saksa kommunist
• 26. august – Hans Leesment, sanitaarkindralmajor, Eesti Punase Risti president 1919–1940
• 1. september – Liviu Rebreanu, rumeenia kirjanik
• septembri lõpp – Johan Pitka, eesti sõjaväelane, kontradmiral
• 5. november – Alexis Carrel, prantsuse eugeenik
• 2. detsember – Filippo Tommaso Marinetti, itaalia luuletaja
• 19. detsember – Abbas Hilmi II, Egiptuse kediiv
• 30. detsember – Romain Rolland, prantsuse kirjanik

• füüsika – Isidor Isaac Rabi
• keemia – Otto Hahn
• meditsiin – Joseph Erlanger ja Herbert Spencer Gasser
• kirjandus – Johannes Vilhelm Jensen
• rahu – Rahvusvahelise Punase Risti Komitee