| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2026 | ||||||
1. juuli on Gregoriuse kalendri 182. (liigaastal 183.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. juuni (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1881 – 17 eesti seltsi esitas Aleksander III-le kollektiivmärgukirja, kus olid kirjas rahvusliku liikumise radikaalse suuna peamised poliitilised nõudmised.[1]
- 1912 – Tallinnas algasid 4. juulini kestnud II Balti ajaloolaste päevad.[2]
- 1912 – rahvusvaheline autode võidusõit (nn keisrisõit), mis kulges marsruudil Peterburi-Narva-Tallinn-Tartu-Riia, läbis 1. ja 2. juulil ka Eesti ala.[2]
- 1921 – riigiametnikel, riigiteenijatel, üliõpilastel ja kooliõpilastel keelati endise Vene vormiriiete ja mundrimärkide kandmine.
- 1926 – kehtima hakkas perekonnaseisuseadus.[1]
- 1930 – riigisiseselt kaotas pass isikut tõendava dokumendina tähtsuse.[1]
- 1941 – NKGB eestvõttel hakati küüditama inimesi Saaremaalt, Hiiumaalt, Muhust ja Vormsilt; küüditamine kestis 4. juulini.[1]
- 1944 – Kadrioru staadionil tähistati nüüdisaegse olümpialiikumise 50. aastapäeva.[3]
- 1958 – masinatraktorijaamad (MTJ) korraldati ümber remonditehnikajaamadeks.[1]. Ümberkorraldamise käigus läks enamik MTJ-de tehnikast kolhooside kätte[1]
- 1974 – Eesti Televisiooni soomekeelsed saated olid eetris viimast korda. ETV oli soomekeelseid saateid edastanud alates 7. oktoobrist 1956.[4]
- 1978 – Tallinna Patarei vanglast vabanes 1953. aastal vangistatud metsavend Taisto Praks.
- 1994 – Eesti kodanike käes olnud Nõukogude Liidu passid kaotasid kehtivuse.[5]
- 2003 – avati A Le Coq Tartu Õllemuuseum.
- 2005 – Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Afganistaniga.[5]
- 2006 – asutati Eesti Rahvuslik Liikumine.
- 2008 – viimane ametlik rong Lavassaare–Tootsi kitsarööpmelisel raudteel.
- 2010 – kell 5 hommikul lülitati täielikult välja analoogtelevisioon.
- 2013 – Elektriraudtee ASi esimene Stadler FLIRT elektrirong hakkas reisijaid teenindama.[6]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1097 – Antiookia vürst Bohémond I juhtimisel võitsid ristisõdijad türklasi Dorylaioni lahingus.
- 1520 – "Kurb öö": asteegid eesotsas kuningas Cuitláhuaciga korraldasid veresauna Hernán Cortési konkistadooridele.
- 1569 – Poola ja Leedu ühinesid Lublini uniooniks.
- 1661 – Kärdes sõlmiti Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vahel Kärde rahu.
- 1863 – Ameerika kodusõda: algas Gettysburgi lahing.
- 1867 – moodustati Kanada.
- 1908 – SOS kuulutati rahvusvaheliseks häiresignaaliks.
- 1916 – Somme'i lahingu esimene päev, kus langes 20 000 Briti sõdurit.
- 1979 – Sony esitles esimest kaasaskantavat kassettmagnetofoni, mis oli taskusse mahtuv seade koos kõrvaklappidega.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 👁 Image
Pikemalt artiklis Sündinud 1. juulil
- 1481 – Christian II, Taani ja Norra kuningas
- 1506 – Lajos II, Ungari ja Böömimaa kuningas
- 1534 – Frederik II, Taani ja Norra kuningas
- 1646 – Gottfried Wilhelm Leibniz, saksa filosoof, matemaatik ja füüsik
- 1731 – Johannes Wiedewelt, taani skulptor
- 1757 – Johann Wilhelm Krause, Eesti arhitekt
- 1800 – Alfred Wilhelm Volkmann, saksa arstiteadlane
- 1804 – George Sand, prantsuse kirjanik
- 1818 – Ignaz Semmelweis, ungari arst, kes avastas hügieeni tähtsuse
- 1852 – Moritz Maximilian Põdder, eesti kirjanik
- 1858 – Andrei Vilkitski, vene hüdrograaf ja kindralleitnant
- 1873 – Juhan Ainson, eesti loomaarst ja poliitik
- 1877 – Arvid Aae, Taani maalikunstnik ja graafik
- 1899 – Konstantínos Tsátsos, Kreeka poliitik
- 1904 – Said Mohamed Cheikh, Komooride poliitik
- 1911 – Sergei Sokolov, endine Nõukogude Liidu sõjaväelane
- 1914 – Christl Cranz, Saksamaa mäesuusataja
- 1919 – Arnold Meri, Eesti poliitikategelane
- 1921 – Seretse Khama, Botswana president 1966–1980
- 1926 – Robert Fogel, USA ajaloolane ning teadur
- 1934 – Sydney Pollack, juudi päritolu USA filmirežissöör, näitleja ja telesaadete produtsent
- 1934 – Claude Berri, juudi päritolu Prantsusmaa filmirežissöör
- 1939 – Ines Aru, eesti näitleja
- 1942 – Timothy Yang, Hiina poliitik
- 1943 – Peeter Lepp, eesti poliitik
- 1944 – Merle Karusoo, eesti lavastaja ja näitekirjanik
- 1952 – Dan Aykroyd, Kanada päritolu USA näitleja, stsenarist ja muusik
- 1953 – Jadranka Kosor, Horvaatia ajakirjanik ja poliitik, esimene Horvaatia naispeaminister
- 1954 – Priit Kaljapulk, eesti arhitekt
- 1958 – Jaak Ojakäär, eesti muusikasaadete toimetaja ja muusikakriitik
- 1961 – Carl Lewis, USA kergejõustiklane
- 1961 – Diana, Walesi printsess
- 1961 – Rolf Kasparek, saksa laulja
- 1968 – Ingrid Veidenberg, eesti ajakirjanik ja meediaettevõtja
- 1969 – Olavi Ruitlane, eesti kirjanik
- 1971 – Henrik Normann, eesti meelelahutustegelane
- 1972 – Davith Bakradze, Gruusia poliitik ja diplomaat
- 1974 – Jefferson Pérez, Ecuadori kergejõustiklane
- 1976 – Patrick Kluivert, hollandi jalgpallur
- 1976 – Ruud van Nistelrooij, hollandi jalgpallur
- 1976 – Szymon Ziółkowski, Poola vasaraheitja
- 1978 – Eiríkur Örn Norðdahl, Helsingis elav islandi luuletaja
- 1980 – Ott Aardam, eesti näitleja
- 1984 – Donald Thomas, Bahama kergejõustiklane
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 👁 Image
Pikemalt artiklis Surnud 1. juulil
- 1876 – Mihhail Bakunin, anarhist
- 1860 – Charles Goodyear, ameerika leiutaja
- 1925 – Erik Satie, prantsuse helilooja
- 1933 – Mihkel Parsman, Eesti sõjaväelane
- 1950 – Eliel Saarinen, soome arhitekt
- 1961 – Jānis Endzelīns, läti keeleteadlane
- 1977 – Hugo Valma, eesti eripedagoog
- 2004 – Marlon Brando, ameerika näitleja
- 2006 – Robert Lepikson, eesti poliitik, äritegelane ja tuntud rallisõitja
- 2009 – Ljudmila Zõkina, vene laulja
- 2015 – Nicholas Winton, briti filantroop
- 2021 – Voldemar Kolga, eesti psühholoog
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 141
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 176
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
- ↑ Mati Graf. Kalevipoja kojutulek: 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 162
- 1 2 "Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 9. septembril 2017.
- ↑ ÄRILEHE FOTOD JA VIDEOD: Esimene uus rong läks ilutulestiku saatel teele! - ärileht.ee
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1._juuli&oldid=7105738"