Amper (tähis A) on elektrivoolu tugevuse ühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust. Amper on ka magnetomotoorjõu ehk magneetimisergutuse mõõtühik.

Amper on nimetuse saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i (1775–1836) järgi.

Ampri määratlemisel on aluseks võetud elementaarlaengu fikseeritud arvväärtus 1,602176634·10⁻¹⁹, ühik kulon (C) ehk ampersekund (A·s), kus sekund on määratletud tseesium-133 sageduse 👁 {\displaystyle \Delta \nu _{\text{Cs}}}
alusel.^[1]

Selle definitsiooni võttis Kaalude ja Mõõtude Peakonverents vastu 2018. aastal ja see kehtib alates 20. maist 2019.

Voolutugevus on 1 amper, kui juhtme ristlõiget läbib sekundis 1 kulon ehk 1/(1,602176634·10⁻¹⁹) ≈ 6,2·10¹⁸ elementaarlaengut (elektroni):

👁 {\displaystyle 1\,\mathrm {A} =1{\frac {\mathrm {C} }{\mathrm {s} }}=1\,\mathrm {C} \cdot \mathrm {s} ^{-1}}
.

Kaalude ja Mõõtude Peakonverents kehtestas 1948. aastal järgmise ampri definitsiooni: amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis, läbides kaht lõpmatult pikka paralleelset kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet, mis paiknevad vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusel, tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10⁻⁷ njuutonit juhtme iga meetripikkuse lõigu kohta. Kui vool elektrijuhis on 1 amper, siis läbib juhi ristlõiget igas sekundis elektrilaeng 1 kulon:

👁 {\displaystyle 1\,\mathrm {A} =1{\frac {\mathrm {C} }{\mathrm {s} }}=1\,\mathrm {C} \cdot \mathrm {s} ^{-1}}
.

• SI-süsteemi põhiühikud