Malta, ametlikult Malta Vabariik, on saareriik Lõuna-Euroopas Vahemeres Sitsiilia ja Põhja-Aafrika vahel. Malta saarestik asub 80 km kaugusel Itaalia lõunaosast ning jääb Tuneesiast 284 km ida poole ja Liibüast 333 km põhja poole. Peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla. Riigikeeled on malta ja inglise keel. Malta pealinn Valletta on nii pindalalt kui ka rahvaarvult väikseim Euroopa Liidu pealinn.

Umbes 542 000 elanikuga ja 316 km² suuruse pindalaga Malta on maailma kümnes väikseim riik ja üheksas tihedaima asustusega riik. Malta on nii pindalalt kui ka rahvaarvult Euroopa Liidu kõige väiksem liikmesriik.

Malta on olnud asustatud vähemalt alates aastast 6500 eKr, seega juba mesoliitikumist. Oma asukoha tõttu Vahemere keskosas on Maltal olnud sajandite jooksul suur geostrateegiline tähtsus, mistõttu on seda valitsenud ja mõjutanud mitmed rahvad ja kultuurid: muistsel ajal foiniiklased, kartaagolased, kreeklased ja roomlased; keskajal araablased, normannid ja aragoonlased; ning uusajal hospitaliitide ordu, prantslased ja britid. 19. sajandi alguses sattus Malta Briti võimu alla ning oli oluline baas Briti Vahemere laevastikule. Teise maailmasõja ajal piirasid seda teljeriigid ning Malta oli oluline liitlaste tugipunkt Põhja-Aafrika ja Vahemere operatsioonide jaoks. 1964. aastal saavutas Malta iseseisvuse ning kuulutas end 1974. aastal parlamentaarseks vabariigiks. 2004. aastal liitus riik Euroopa Liiduga ja 2008. aastal võttis kasutusele euro.

Pikk võõrvõimu ajalugu ning asukoht Euroopa ja Aafrika vahel on avaldanud tugevat mõju Malta kunstile, muusikale, köögile ja arhitektuurile. Maltal on tihedad ajaloolised ja kultuurilised sidemed Itaalia, eriti just Sitsiiliaga – hinnanguliselt 62–66% Malta elanikest räägib või mõistab itaalia keelt, mis oli aastatel 1530–1934 riigi ametlik keel.

Malta on kõrge sissetulekutasemega arenenud riik, mille majandus tugineb tugevalt turismile. Meeldiv kliima, arvukad puhkealad ning rikkalik arhitektuuri- ja kultuuripärand meelitavad ligi külastajaid ning soodustavad välismaalaste kogukonna kasvu. Maltal asub kolm UNESCO maailmapärandi objekti: Ħal Saflieni hüpogeum, Valletta linn ning Malta megaliittemplid.

Malta nime päritolu kohta on kaks versiooni. Ühe järgi on nimi tulnud foiniiklaste koloonia nimest Maleth ('sadam') ja teise järgi kreekakeelsest sõnast μέλι ('mesi').

Malta asub Vahemeres Itaaliale kuuluvast Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. Sitsiiliast lahutab Maltat 80 km ja Tuneesiast 284 km. Riigi rannajoone pikkus on 196,8 km.^[4] Riigi maismaa-ala ulatus on 45 km loodest kagusse ja 13 km kirdest edelasse.^[5]

Malta hõlmab seitse saart, millest asustatud on kolm suuremat: Malta (246km²), Gozo (67km²) ja Comino (2,8km²). Gozo asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Comino saar jääb nende vahele. Comino ja Gozo saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Cominot Lõuna-Comino väin. Saarte maastikus on ülekaalus tasased lubjakiviplatood. Riigi kõrgeim koht Ta' Dmejreki mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre.

Ametlikult on asutamata saar Manoel; asustamata on ka Filfla, Cominotto (Kemmunett), Püha Pauluse saar, Fungus Rock, Ħalfa Rock jm väiksemad saared.

Saartel on väga sopiline rannajoon. Maltal asub vähemalt 20 puhkeranda, millest osa on kivised, osa liivased. Gozo populaarseim rand on punase liivaga ja asub Ramla lahes. Comino saare kuulsaim rand asub Santa Maria lahes.^[5]

Lubjakivist tingitud karsti tõttu puuduvad Maltal mageveekogud. Seetõttu on joogivee saamine probleem. Suurim veevajadus on suvekuudel, kui vihma ei saja. Talvel sajab seevastu valingutena ning vesi voolab pigem otse merre, kui imbub pinnasesse. Pinnase all, sadakonna meetri sügavusel, on suured mageveevarud. Siiski saadakse rohkem kui pool Malta joogiveest merevee soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema.

Malta saarte muldkate on õhuke. Taimkattes on esindatud põõsastikud, veidi leidub männi- ja tammemetsa. Malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki, millest 25 on endeemsed, nagu näiteks Palaeocyanus crassifolius, Cremnophyton lanfrancoi, Darniella melitensis ja Euphorbia melitensis.^[6]

Maltal elab kaks kahepaiksete liiki: Discoglossus pictus ja Pelophylax bedriagae.^[7]

Roomajaid leidub 10 liiki, neist endeemsed on Potamon fluviatile ja Podarcis filfolensis.^[8]

Riik asub rändlindude rändeteel ja üks tõsiseid looduskaitse probleeme on lindude küttimine rände ajal. Maltal on kohatud 414 linnuliiki.^[9]

Imetajaid on leitud 20 liiki, neist 11 on käsitiivalised.^[10] Malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik.

Maltal valitseb lähistroopiline vahemereline kliima, aasta keskmine temperatuur on +18,6°C. Kõige külmem kuu on jaanuar (+12,2°C), kõige kuumem august (+26,3°C). Aastas sajab keskmiselt 553mm sademeid, kõige rohkem detsembris (112mm), kõige vähem juulis (0mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja jaanuaris (14), kõige vähem juulis (0).

Madalaim temperatuur +1,4°C registreeriti jaanuaris 1981 ja kõrgeim +43,8°C augustis 1999.

Maltal on laias laastus kaks aastaaega: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta üldiselt soodne, talviseid öökülmi esineb haruharva. Suvel võib siiski osa taimi kuumuse tõttu närbuda.

Malta on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kelle parlament valib iga viie aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud.

Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline esindajatekoda (Il-Kamra Tad-Deputati), kuhu kuulub tavaliselt 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse. Seetõttu on Malta praeguses parlamendis 69 liiget.^[4] Parlament valitakse iga viie aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab.

Aastatel 1960–1995 peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud Suurbritannialt. Seetõttu on Maltas kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik Rahvuslik Partei ja sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, kellest esimene on 2015. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul.

Malta põhiseadus võeti vastu 21. septembril 1964. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus.

Maltas on alates 1993. aastast 68 kohalikku omavalitsust (Il-lokalita), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline, ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud kuude ringkonda (neist viis Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt statistika jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil.

Malta pealinn Valletta on pindalalt Euroopa Liidu väikseim pealinn. Suurim linn on St. Paul's Bay.^[11]

Malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv 2015. aastal 434 403 inimest, kellest 217 569 olid mehed ja 216 834 naised.^[12]

Rahvastikust moodustavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%.

2011. aastal seadustas Malta abielulahutuse.

Malta riigiusk on katoliiklus. 1944. aastal moodustati Malta peapiiskopkond. 2016. aastal oli riigis kokku 70 kogudust ning tegutses 270 ilmikpreestrit ja 348 regulaarvaimulikku.^[13]

2011. aasta andmetel oli 90% Malta elanikest katoliiklased. Riigi ametlikud pühakud on apostel Paulus, püha Publius ja püha Agatha. Maltalt on pärit kardinal Prosper Grech.

👁 Image
Pikemalt artiklis Malta relvajõud

Malta relvajõudude eesmärk on tagada riigi esmane kaitse ning kaitsta Malta suveräänsust ja riiklikke huve.^[14] Relvajõud koosnevad peastaabist, maaväest (kolm üksust), õhuväest (üks üksus) ja mereväest (üks eskaader).^[15] Relvajõudude juhataja kõrgeim auaste on brigadir.

Malta õhuvägi kasutab lennukeid Beechcraft Super King Air ja BN-2 Islander ning koptereid Alouette III, AB212 ja AW139.

Mereväe eskaadrisse kuulub kaks patrull-laeva ja väiksemaid kaatreid. Relvastuses kasutatakse OtoMelara KBA 25mm kuulipildujaid.

Malta on eurotsooni väikseim riik. Peamised majandusharud on tööstus ja turism.^[4]

2015. aastal hõlmas teenindussektor 87,2% ja tööstussektor 11,4% sisemajanduse koguproduktist.^[4]

Tähtsamate põllumajanduskultuuridena kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja tomatit, loomadest kasvatatakse peamiselt veiseid ja sigu.

Malta teede kogupikkus on 3096 km, millest asfalteeritud teid on 2704 km.^[4] Suurbritannia koloniaalaja pärandina kehtib Maltal vasakpoolne liiklus.

Maltal on üks lennujaam. Riigi peamised sadamad on Marsaxlokk ja Valletta.

1883. aastal rajati Maltale 14 kilomeetri pikkune raudtee Vallettast sõjaväekasarmuteni Mtarfas Mdina lähedal. Raudtee suleti 1931. aastal pärast trammide ja busside kasutuselevõttu. Teise maailmasõja ajal teatas Benito Mussolini, et tema lennuvägi hävitas Malta raudtee, ehkki sõja alguseks oli raudtee juba üheksa aastat suletud olnud.

Maltal tegutseb kaks lennufirmat: KM Malta Airlines ja Medavia.

Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile.^[5]

Malta varaseimad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse kääbusjõehobude ja kääbuselevantide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. 3. aastatuhandel eKr rajati Maltal megaliitehitisi, nagu Ġgantija, Ħaġar Qim ja Mnajdra.

2500. aasta paiku eKr jäid Malta saared mõneks sajandiks asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid dolmenite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. Umbes aastal 1000 eKr rajasid foiniiklased Maltale tänapäeva Mdina piirkonda Malethi koloonia. Aastal 700 eKr rajasid kreeklased Maltale oma koloonia.

Aastal 332 eKr sattus Malta Kartaago ülemvõimu alla. Esimese Puunia sõja ajal vallutas Rooma väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai need tagasi. Teise Puunia sõja käigus aastal 218 eKr läksid Malta saared Rooma riigi valdusse. Koloonia nimetati Melitaks, kuid piirkonnas säilis tugev puunia kultuuri mõju.

1. sajandil sattus laevahuku järel ühele Malta saarele apostel Paulus ning viibis seal kolm kuud. Rooma keiser Hadrianus andis Malta linnadele munitsiipiumi staatuse. Aastatel 395–454 kuulus Malta Lääne-Rooma keisririigile, 454–464 vandaalidele ja 464–533 Idagootide kuningriigile. 533. aastal vallutas saared Bütsantsi väepealik Belisarius.

870. aastal vallutasid saared araablased ja 11. sajandil asustati Maltale moslemeid Sitsiilia emiraadist.

1091. aastal vallutasid saare normannid, kes muutsid Malta Sitsiilia kuningriigi osaks. Sitsiilia kuningas Tancred lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule Hohenstaufenid, hakkas Malta kuuluma Püha Saksa-Rooma keisririiki ja sai markkrahvkonnaks. 1249. aastal sätestas Saksa-Rooma keiser Friedrich II, et Maltas elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Aastail 1282–1409 kuulus Malta Barcelona krahvidele ning 1409. aastast Aragóni kroonile, kusjuures Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltas kohalik aadelkond.

Saksa-Rooma keiser Karl V läänistas Malta 1530. aastal Malta ordule, kes järgnevatel sajanditel tõrjus tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud andma keisrile igal aastal ühe jahipistriku. 1551. aastal viisid berberi piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. 1565. aastal piirasid osmanid Malta ümber (Malta piiramine), mille järel ehitati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule püstitati vahitorne.

18. sajandil muutus Malta ordu saarte elanikele üha vastumeelsemaks ning 1775. aastal puhkes orduvastane ülestõus. 1798. aastal vallutasid saare Napoleoni väed. Napoleon viibis ise 12.–18. juunini 1798 Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi.

Prantslased ei austanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mis tekitas kohalike elanike seas paksu pahameelt. 1800. aastal alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning Pariisi rahulepinguga sai Malta 1814. aastal Briti impeeriumi osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. Esimeses maailmasõja ajal raviti Maltal rindelt toodud haavatuid.

7. juunil 1919 tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes neli Malta elanikku. 1934. aastal keelati ära senine ametlik keel, itaalia keel, ning riigikeelteks said inglise ja malta keel.

Malta saavutas 1947. aastal piiratud omavalitsuse ja iseseisvus 21. septembril 1964 Suurbritannia võimu alt, kuid riigipeaks jäi Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, keda kohapeal esindas kindralkuberner. Vabariik kuulutati välja 13. detsembril 1974. Briti sõjavägi lahkus Maltalt 1979. aastal. 1980. aastal kuulutas Malta end neutraalseks ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni mitteühinemisliikumises. Malta astus Euroopa Liitu 1. mail 2004.

1989. aastal kohtusid Ameerika Ühendriikide president George Bush vanem ja NSV Liidu juht Mihhail Gorbatšov esimest korda silmast silma just nimelt Maltal. Seda kohtumist peetakse üheks külma sõja lõpu tähiseks.

Euro käibib Maltal alates 1. jaanuarist 2008. Enne seda käibis seal Malta liir.

Malta tunnustas Eesti iseseisvust 26. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril 1992.^[16] Eesti suursaadik Maltal resideerib Roomas. Märtsis 2001 külastas Maltat peaminister Mart Laar ja oktoobris 2003 president Arnold Rüütel. Eestis on käinud Malta presidendid Guido de Marco (2001. aastal) ja George Abela (2012. aastal).

Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud.

2014. aastal oli Eesti eksport Maltasse 12 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit eurot moodustas mineraalsete toodete väljavedu. Eesti suurimad Maltasse eksportijad on Relax Tech Services ja Hansa Shipping.

2015. aastal olid Eesti peamised ekspordiartiklid Maltasse 52,1% ulatuses taimsed tooted, 14,8% ulatuses laevade varustus ja 8,1% ulatuses mineraalsed tooted. 57,3% Eesti impordist Maltasse moodustasid keemiatooted.

2012. aastal pälvis Anu Auna film "Vahetus" Malta lühifilmifestivalil kaks auhinda. Novembris 2014 esilinastus Maltal 12. Euroopa Liidu filmifestivalil mängufilm "Mandariinid". Juulis 2016 toimus Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil Arvo Pärdi teose "Greater Antiphons" Euroopa esiettekanne.

Malta haridussüsteem on kolmeosaline: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Koolikohustus algab viiendast eluaastast.

Põhikool kestab kuus aastat. Keskkool on kaheastmeline: madalama astme õpe kestab viis ja kõrgema astme õpe kaks aastat.

1769. aastal rajati Malta ülikool ja 20. sajandil Malta Riiklik Kunstikool.

Malta põlisasukatel on ainulaadne folkloor. Folklorist Manwel Magri kogus rahvalood kogumikku "Ħrejjef Missirijietna". Vaid malta folklooris esinevad sellised tegelaskujud nagu Kaw kaw, Il-Belliegħa and L-Imħalla.

Alates 1535. aastast peetakse enne tuhkapäeva igal aastal Malta karnevali (il-karnival ta' Malta). 29. juunil toimub mnarja, mis on pühendatud apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuseks. Alates 2003. aastast peetakse Valletta sadamas rahvusvahelist Malta ilutulestikufestivali.

1866. aastal valmis kuningliku ooperiteatri hoone, mis Teise maailmasõja käigus hävis. Ooperimaja varemetele rajati 2013. aastal Pjazza Teatru Rjali teater. Manoeli teatris tegutseb Malta filharmooniaorkester. Riigis on mitu kino.

Malta vanimad ehitised on umbes 3000 aastat eKr rajatud megaliitehitised. Tänapäevastest ehitistest on olulisemad tehnoloogiapark SmartCity Malta, 33-korruseline M-Towers, Pendergardens, Valletta Waterfront ja Tigné Pointi piirkond.

Maltal elas 15 kuud maalikunstnik Michelangelo Caravaggio. Barokiaja tuntuim Malta kunstnik oli Mattia Preti ja kuulsaim skulptor Melchior Gafà. 1920. aastatel rajati Malta Riiklik Kunstikool, kus said koolituse kunstnikud Josef Kalleya, George Preca ja Anton Inglott.

Malta rahvuspoeet on Dun Karm Psaila, tuntumad kirjanikud on Ruzar Briffa ja Karmenu Vassallo.

Malta sportlased pole olümpiamängudel medaleid võitnud. Esimest korda osalesid nad suveolümpial 1928. aastal Amsterdamis ja taliolümpial 2014. aastal Sotšis. Riigi suurim Ta' Qali staadion mahutab 17 000 pealtvaatajat.

Eurovisiooni lauluvõistlusel pole Malta võitnud, kuid on saavutanud kahel korral II koha (Ira Losco 2002. aastal Tallinnas ja Chiara 2005. aastal Kiievis) ning kahel korral III koha (Mary Spiteri 1992. aastal Malmös ja Chiara 1998. aastal Birminghamis).

• Malta riigipeade loend
• Malta ordu
• Malta rahvusvaheline lennujaam
• Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Malta jalgpallikoondis
• Malta meedia
• 2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Maltal

• Informazzjoni u Servizzi tal-Gvern ta' Malta Malta valitsuse veeb
• Heritage Malta Malta ajaloo ja kultuuripärandi veeb
• Malta reisijuht (inglise keeles)

• Peeter Kaldre, "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" Aja Pulss nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16-20