VOOZH about

URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Astuuria

⇱ Astuuria – Vikipeedia


Mine sisu juurde
Allikas: Vikipeedia
👁 Image
See artikkel räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Astuuria (ajalooline piirkond); kuningriigi kohta vaata artiklit Astuuria kuningriik

Astuuria Vürstiriigi autonoomne piirkond

hispaania Comunidad Autónoma del Principado de Asturias
astuuria Comunidá Autónoma del Principáu d'Asturies


Pindala: 10 604 km² 👁 Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1 008 028 (2024)[1] 👁 Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 95,1 in/km²
Pealinn: Oviedo
👁 Image

Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond. Astuuria asub Hispaania põhjarannikul ning piirneb läänes Galiciaga, idas Kantaabriaga, lõunas Castilla y Leóniga ja põhjas Biskaia lahega.

Vürstiriigiks nimetatakse seda ajaloolistel põhjustel: Hispaania troonipärija tiitel on Astuuria vürst ehk Astuuria prints.

Astuuria ei jagune provintsideks, vaid kattub Astuuria provintsi (varem Oviedo provintsi) territooriumiga.

Astuuria pindala on 10 603,57km². See moodustab Hispaania pindalast 2,1% ja on Hispaania autonoomsete piirkondade seas pindalalt 10. kohal.

Elanike arv oli 2021. aastal 1011792. See moodustab 2,4% Hispaania rahvaarvust. Hispaania autonoomsete piirkondade seas on see rahvaarvult 14. kohal. Rahvastiku tihedus on 95,4 in/km².

Astuuria hümn on alates 27. aprillist 1984 "Asturias, patria querida" ('Astuuria, armastatud isamaa'). See laul loodi astuuria kaevurite hulgas ja see oli populaarne Hispaania Vabariigi ajal.

👁 Image
Vaade L'Anglirule Monsacro poolt
👁 Image
Isla de Deva
👁 Image
Ercina järv

Kogu piirkonnas on mereline kliima, mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. Kantaabria mäed lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga Mesetast.

Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu seda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (España Verde). Astuuria rannik on Costa Verde.[2]

Kantaabria mäed moodustavad Astuuria loodusliku piiri Leóni provintsiga.[2] Nende idaosas tõuseb aheliku Picos de Europa kõrgeim tipp Torre Cerredo 2648m kõrgusele.[2] Kahe provintsi piiri lääneosas on 2417m kõrgune Ubina mägi.[2] Need ongi Astuuria kõrgeimad tipud ning Torre Cerredo on ühtlasi Castilla y Leóni kõrgeim tipp.[2] Mägedes on mitu rahvusparki. Kõige kõrgemad mäed on oktoobrist maini lumega kaetud. Merepinna tasemel üldjuhul lund ei saja.

Astuuria rannajoon on pikk. Seal on palju randu, mis tavaliselt on liivased, puhtad ja ääristatud kõrgete kaljudega. Pole haruldane, et nende kaljude otsas karjatatakse kariloomi.

Astuuria aasta keskmine temperatuur on +12,7°C, jaanuaris +7,7°C, augustis +18,4°C.[3]

Aastas sajab keskmiselt 971mm, sealhulgas jaanuaris 92mm ja augustis 50mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1686 tundi, sealhulgas jaanuaris 114 ja augustis 172 tundi.[3]

Astuurias elasid juba Homo erectus, neandertallased ja kromanjoonlased. Nooremast paleoliitikumist pärineb Ida-Astuurias kaljujooniseid. Pronksiajal rajati megaliite ja kääpaid. Rauaajal elasid Astuurias keldid, täpsemalt nende hulka kuuluvad astuurid, kellelt pärinevad paljud Astuuria kohanimed, eriti jõgede ja mägede nimed. Astuurid rajasid kõikjal piirkonnas kindlustatud mägilinnu.

Rooma riik vallutas Astuuria Augustuse ajal 2919 eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud allikad Astuuria kohta. 6. sajandil hõivasid selle piirkonna sueebid ja läänegoodid.

8. sajandil lõppes Astuurias mauride vallutus. Mägist Astuuriat ei olnud kerge vallutada ja Astuuria jäi araablaste valdusse rohkem nimeliselt kui sisuliselt. Põgenenud kristlased organiseerisid mägedes vastupanuliikumise ja 722 kuulutati välja Astuuria kuningriik, millest sai alguse Hispaania tagasivallutus kristlastele ehk rekonkista.

10. sajandil asendas Astuuria kuningriigi Leóni kuningriik, mis integreeriti hiljem Hispaania kuningriiki. Alates 1388 kannab Hispaania troonipärija Astuuria vürsti tiitlit.

18. sajandil oli Astuuria Hispaania valgustusliikumise keskus. Tööstusrevolutsioon jõudis Astuuriasse pärast 1830. aastat, mil seal avastati kivisöe- ja rauamaagimaardlad ning need võeti kasutusele.

Samal ajal algas massiline emigratsioon Astuuriast. Kõige rohkem koliti Argentinasse, Uruguaysse, Puerto Ricosse, Kuubale ja Mehhikosse. Osa välismaal rikkaks saanud inimesi pöördus kodumaale tagasi ja neid hakati indiaanlasteks nimetama. Nende rajatud on paljud uhked villad Astuurias ning nende rahaga on asutatud hulk kultuuriasutusi, näiteks tasuta koole ja avalikke raamatukogusid.

Astuurial oli tähtis osa sündmustes, mis viisid Hispaania kodusõjani. 6.22. septembril 1937 toimus Astuuria mägede üliraskel maastikul El Mazuco lahing, milles 33 000-meheline natsionalistide vägi suutis võita ligi 5000-mehelise vabariiklaste väe. Astuuria oli vabariiklaste kants ning sellepärast laskis Franco võimule saades Astuuria ümber nimetada: see kandis alates 1936. aastast kuni Franco surmani 1975 Oviedo provintsi nime. Nimi "Astuuria" taastati 1977. aastal pärast demokraatliku riigikorra taastamist.

30. detsembril 1981 sai Astuuria autonoomseks piirkonnaks. Autonoomsete piirkondade loomist võimaldas 1978 vastu võetud uus Hispaania põhiseadus. Juba 1978. aastal valiti esimene Astuuria piirkonnanõukogu president ja 11. jaanuaril 1982 nimetati see ametikoht ümber Astuuria presidendiks.

Astuuria jaguneb 78 vallaks (hispaania keeles concejo 'nõukogu').

Astuuria autonoomiastatuudi järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania keeles comarca, astuuria keeles cotarru), kuid seda protsessi pole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 24. jaanuarist 1991 on kehtestatud 8 piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala,[4] mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.[5]

Kohturingkondi on 18.

👁 Astuuria maakondade kaart
Astuuria maakondade kaart
MaakondVallad
Avilési maakondAvilés, Candamo vald, Castrillóni vald, Corvera vald, Cudillero vald, Gozóni vald, Illase vald, Muros de Nalóni vald, Pravia vald, Soto del Barco vald
Caudali maakondAlleri vald, Lena vald, Mierese vald
Eo-Navia maakondBoali vald, Castropoli vald, Coaña vald, El Franco vald, Grandas de Salime vald, Illano vald, Navia vald, Pesozi vald, San Martín de Oscose vald, Santa Eulalia de Oscose vald, San Tirso de Abrese vald, Tapia de Casariego vald, Taramundi vald, Vegadeo vald, Villanueva de Oscose vald, Villayóni vald
Gijóni maakondCarreño vald, Gijón, Villaviciosa vald
Nalóni maakondCaso vald, Langreo, Laviana vald, San Martín del Rey Aurelio vald, Sobrescobio vald
Narcea maakondAllande vald, Cangas del Narcea vald, Degaña vald, Ibiase vald, Tineo vald
Oriente maakondAmieva vald, Cabralese vald, Cangas de Onísi vald, Caravia vald, Colunga vald, Llanes, Onísi vald, Parrese vald, Peñamellera Alta vald, Peñamellera Baja vald, Piloña vald, Ponga vald, Ribadesella vald, Ribadedeva vald
Oviedo maakondBelmonte de Miranda vald, Bimenese vald, Cabranese vald, Grado vald, Llanera vald, Morcíni vald, Nava vald, Noreña vald, Oviedo, Proaza vald, Quirósi vald, Las Reguerase vald, Ribera de Arriba vald, Riosa vald, Sariego vald, Santo Adriano vald, Salase vald, Siero vald, Somiedo vald, Teverga vald, Yernes y Tameza vald
👁 Image
👁 Image
Vallad maakondade kaupa

Astuuria provintsi kuuluvad järgmised 78 valda:

Märkus: Tabelis on loetletud vallad nende artikleid arvestamata. Sulgudes on antud astuuria keelne nimevariant, kui see on erinev. Seda nii valdade kui valla keskuste kohta

¹ Sulgudes on lisatud number, mis näitab valda kaardil, kui see on erinev

Nr¹ INE
kood
Vald Pindala[6]
km²
Elanikke
(2024)
Vallakeskus
1 33001 Allande (Ayande) 339,37 1531 Pola de Allande (La Puela)
2 33002 Aller (Ayer) 375,89 9990 Cabañaquinta (Cabanaquinta)
3 33003 Amieva 114,98 603 Sames
4 33004 Avilés 26,72 75663
5 33005 Belmonte de Miranda (Miranda) 208,01 1395 Belmonte (Balmonte)
6 33006 Biemenes 33,10 1647 Martimporra
7 33007 Boal (Bual) 120,28 1380
8 33008 Cabrales 238,83 1913 Carreña
9 33009 Cabranes 38,31 1095 Santolaya
10 33010 Candamo (Candamu) 71,97 1897 Grullos
11 (12) 33012 Cangas de Onís (Cangues d'Onís) 213,24 6387
12 (11) 33011 Cangas del Narcea (Cangas) 823,58 11439
13 33013 Caravia 13,25 492 Caravia l'Alta ja Prado
14 33014 Carreño 66,59 10255 Candás
15 33015 Caso (Casu) 306,62 1423 El Campu
16 33016 Castrillón 55,46 22116 Piedrasblancas
17 33017 Castropol 125,44 3249
18 33018 Coaña (Cuaña) 65,80 3317
19 33019 Colunga 97,57 3162
20 33020 Corvera de Asturias (Corvera) 46,01 15630 Nubledo (Nubleo)
21 33021 Cudillero (Cuideiru) 100,78 4922
22 33022 Degaña 87,16 779
23 33023 Franco, El 78,03 3750 A Caridá
24 33024 Gijón (Xixón) 183,95 270219
25 33025 Gozón 81,73 10394 Luanco (Lluanco)
26 33026 Grado (Grau) 216,71 9680
27 33027 Grandas de Salime 114,50 782
28 33028 Ibias 333,41 1101 San Antolín (Santantolín)
29 33029 Illano (Eilao) 102,46 289
30 33030 Illas 25,51 1034 La Caizuela
31 33031 Langreo (Llangréu) 83,54 38265
32 33032 Laviana (Llaviana) 130,59 12319 Pola de Laviana (La Pola Llaviana)
33 33033 Lena (Ḷḷena) 318,20 10292 Pola de Lena (La Pola)
34 33035 Llanera 106,69 13936 Posada
35 33036 Llanes 262,93 13598
36 33037 Mieres 146,04 36118 Mieres del Camín
37 33038 Morcín 50,05 2536 Santolaya
38 33039 Muros de Nalón (Muros) 8,09 1942
39 33040 Nava 95,81 5221
40 33041 Navia 63,11 8114
41 33042 Noreña 5,66 5093
42 33043 Onís 74,88 733 Benia
43 33044 Oviedo (Uviéu) 186,65 220027
44 33045 Parres 126,24 5170 Arriondas (Les Arriondes)
45 33046 Peñamellera Alta (El Valle Altu de Peñamellera) 92,19 516 Alles
46 33047 Peñamellera Baja (El Valle Baju de Peñamellera) 84,06 1191 Panes
47 33048 Pesoz (Pezós) 38,98 136
48 33049 Piloña 284,92 6747 L'Infiestu
49 33050 Ponga 206,36 577 San Juan de Beleño (San Xuan)
50 33051 Pravia 102,96 7789
51 33052 Proaza 76,80 674
52 33053 Quirós 203,21 1160 Bárzana
53 33054 Regueras, Las (Les Regueres) 65,85 1876 Santuyanu
54 33055 Ribadedeva (Ribedeva või Ribadeva) 35,44 1702 Colombres
55 33056 Ribadesella (Ribeseya) 84,37 5595
56 33057 Ribera de Arriba (La Ribera) 21,98 1854 Soto Ribera
57 33058 Riosa 46,49 1715 La Vega
58 33059 Salas 227,11 4789
59 33061 San Martín de Oscos (Samartín d'Ozcos) 67,72 336 Samartín
60 33060 San Martín del Rey Aurelio (Samartín del Rei Aurelio) 55,05 15395
61 33063 San Tirso de Abres (San Tiso d'Abres) 31,10 398 O Chao
62 33062 Santa Eulalia de Oscos (Santalla d'Ozcos) 47,12 398 Santalla
63 33064 Santo Adriano 22,60 292 Villanueva
64 33065 Sariego (Sariegu) 25,72 1263 Vega
65 33066 Siero 211,23 52514 La Pola de Siero (La Pola Siero)
66 33067 Sobrescobio (Sobrescobiu) 69,42 847 Rioseco (Rusecu)
67 33068 Somiedo 290,12 1075 Pola de Somiedo (La Pola Somiedo)
68 33069 Soto del Barco (Sotu'l Barcu) 35,34 3813 Sotu
69 33070 Tapia de Casariego (Tapia) 65,99 3571
70 33071 Taramundi 82,16 560
71 33072 Teverga (Teberga) 176,06 1546 La Plaza
72 33073 Tineo (Tinéu) 540,83 8775
73 33034 Valdés 353,52 10882 Luarca (Ḷḷuarca)
74 33074 Vegadeo (A Veiga) 83,25 3931 A Veiga
75 33075 Villanueva de Oscos (Vilanova d'Ozcos) 72,99 248 Vilanova
76 33076 Villaviciosa 276,23 15310
77 33077 Villayón 132,46 1061
78 33078 Yernes y Tameza (Tameza) 31,63 136 Villabre
Kokku 10 605,00 1 009 599
👁 Image
Mererand Gijóni lähedal
👁 Image
Playa de Toró Llanese lähedal
👁 Image
Lambad Astuurias

Astuuria rahvastik on koondunud piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud.

Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on Astuuria autonoomiastatuudi järgi erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse galeegi keelt.

Astuuria suurimad linnad on sadamalinn Gijón (astuuria keeles Xixón) 274 037 elanikku; siin ja edaspidi 1. jaanuari 2007 seisuga, pealinn Oviedo (astuuria keeles Uviéu, mõlemad ladina nimest Ovetum) 216 607 elanikuga ja tööstuslinn Avilés 83 320 elanikuga.

Suurimad vallad

[muuda | muuda lähteteksti]

(1. jaanuar 2005)

ValdElanike arv
Gijón 273 931
Oviedo 212 174
Avilés 83 855
Siero vald 48 991
Langreo 46 558
Mierese vald 45 943
Castrillóni vald 22 932
San Martín del Rey Aurelio vald 19 698
Corvera vald 15 769
Cangas del Narcea vald 15 672
Llanes 12 982
Ribadesella 6205
👁 Image
Sadam ja tööstusettevõtted Avilésis

Sajandeid olid peamised tegevusalad Astuurias põllumajandus ja kalapüük. Levinud oli piima ja piimasaaduste tootmine, mis elas 1960. aastatel läbi hüppelise tõusu.

1830. aastatel algas Astuurias kivisöe kaevandamine ja terase tootmine. Astuuriast sai Hispaania terasetööstuse keskus. Tänapäeval on terasetööstus languses ja kivisöemaardlad ammendumas.

Pärast Hispaania astumist Euroopa Liitu 1986 on liidu rahaga rajatud palju maanteid ja muid infrastruktuure.

2008. aastal oli Astuuria kogutoodang inimese kohta 22 640 eurot, mis on 90,2% Euroopa Liidu keskmisest (25 100 eurot). See andis Hispaania provintside seas 12. koha. See oli suur langus võrreldes paari-kolmekümne aasta taguse ajaga, mil Astuuria oli Lõuna-Euroopa üks rikkamaid piirkondi. Töötus oli 8,43%, mis oli nii Hispaania kui ka Euroopa Liidu keskmisest väiksem.

  1. https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886.
  2. 1 2 3 4 5 Suur maailma atlas, lk 60
  3. 1 2 Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003
  4. "Decreto 11/1991, de 24 de Enero, por el que se aprueban las Directrices Regionales de Ordenación del Territorio de Asturias". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2003. Vaadatud 19. juulil 2003.
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2011. Vaadatud 14. aprillil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. Ministerio de política territorial y memoria democrática. "Datos del registro de Entidades Locales" (excel) (hispaania). Hispaania valitsus, Territoriaalse poliitika ja demokraatilise mälu ministeerium. Vaadatud 29. september 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
👁 Image
Astuuria – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis