Galicia on autonoomne piirkond Hispaania loodeosas. Galicia jaguneb neljaks provintsiks: A Coruña, Lugo, Ourense ja Pontevedra provints. Piirneb lõunas Portugaliga, idas Hispaania autonoomsete piirkondade Castilla-Leóni ja Astuuriaga, läänes Atlandi ookeaniga ning põhjas Biskaia lahega.

2011. aasta seisuga oli Galicia rahvaarv umbes 2,79 miljonit. Pealinn Santiago de Compostela asub A Coruña provintsis. Kõige suurem linn on A Coruña (umbes 220 581 elanikku), teisel kohal on Vigo (umbes 206 411 elanikku).^[2]

Galicia ametlikud keeled on galeegi keel (gallego), mis pärineb koos portugali keelega galeegi-portugali keelest, ja hispaania ehk kastiilia keel (castellano).

Galicia pindala on 29 574km².^[3]

Galicia mägine sisemaa koosneb suhteliselt madalaist mäestikest, millest suurem osa on kuni 1000m kõrgused, idapoolsemad mäed ulatuvad 2000 m kõrguseni. Mägise maastiku tõttu on Galicia sisemaa piirkonnad üksteisest eraldatud ning ühendus teiste aladega halb. Peamine mäeahelik (Macizo Galaico) piirneb Castilla-Leóniga, sellesse ahelikku kuuluvad näiteks Serra do Eixe, Serra da Lastra, Serra do Courel. Suuremad ahelikud on veel O Xistral (Lugo provintsis), Serra dos Ancares (piirneb Astuuriaga) ning O Eixe (Ourense ja Zamora provintsi piiril). Galicia kõrgeim tipp Trevinca mägi (2127 m) ehk Pena Trevinca asub Serra do Eixe ahelikus.^[4]

Galicias on palju jõgesid, mistõttu kutsutakse Galiciat tuhande jõe maaks (o país dos mil ríos). Kaks peamist jõge on Sil ja Miño. Miño on 307km pikkune. Sil on selle lisajõgi. Enamik sisemaa jõgesid kuulub Miño ja Sili jõestikku. Ülejäänud jõed, mis on enamasti lühikesed, suubuvad otse Atlandi ookeani või Kantaabria merre. Vaid Navia, Ulla, Tambre ja Limia jõgi on pikemad kui 100km.

Galicia kitsad, kuid sügavad jõed sobivad hüdroenergia tootmiseks. Laevatatavad (kui väiksed paadid välja arvata) on ainult Miño jõe alamjooks ja tammidega paisutatud veehoidlad.

Galicia rannajoont iseloomustavad kitsad merelahed. Need on endised estuaarid, mis on jäänud vee alla pärast jääaega (kui jää sulades maailmamere veetase tõusis). Galicias kutsutakse neid ría'deks ning need jagunevad kaheks piirkonnaks: Rías Altas ja Rías Baixas. Rías Altase piirkonda jäävad Ribadeo, Foz, Viveiro, Barqueiro, Ortigueira, Cedeira, Ferrol, Betanzos, A Coruña, Corme e Laxe ja Camariñas. Rías Baixas hõlmab Corcubióni, Murost, Noiat, Arousat, Pontevedrat ja Vigot. Atlandi ookeani erodeeriva toime tõttu palistab Galicia rannikut mitu neeme, näiteks Ortegali neem, Finisterre neem ja Touriñáni neem.

Ría'des Galicia rannikul on arhipelaage, kuhu on rajatud süvaveesadamaid ning kus elutseb merelinde. 2007. aasta uuringu järgi on Galicias 316 saart.^[5] Olulisemad neist on Cíesi saared, Onsi saared ja Sálvora saar. Koos Cortegada saarega moodustavad need saared Galicia Atlandi ookeani saarte rahvuspargi (Parque Nacional de las Islas Atlánticas de Galicia). Kõige suurema elanikkonnaga saar on Arousa saar, kus on ligikaudu 5000 elanikku.

Galicia rohelised mäed ja ria'd erinevad Hispaania tavapärasest maastikust. Galicias on säilinud ürgset ja reostamata loodust. Sellegipoolest ei ole Galicia jäänud puutumata 21. sajandi keskkonnaprobleemidest. Peamised probleemid on metsaraie ja -põlengud, eriti suvel. Võõrliikidest ohustab Galicia floorat enim eukalüpt (peamiselt Eucalyptus globulus), mis on viidud sinna Austraaliast Franco ajal 20. sajandi keskel (Hispaania paberitööstusettevõtte Empresa Nacional de Celulosas de España eestvedamisel). Need probleemid on soodustanud mulla viljakuse vähenemist rannikualadel. Viimastel aastatel on probleeme tekitanud ka ulatuslik hüdroelektrijaamade arendamine.

Galicia loomastikus on viimastel aastakümnetel vähenenud eelkõige euraasia huntide (Canis lupus lupus) ja kohalike hirvede arvukus. Esimest on põhjustanud hundi elupaikade hävitamine ning taime- ja loomakasvatus, hirvede arvukus on langenud eelkõige küttimise tõttu.

Viimase paarikümne aastaga on suureks probleemiks saanud naftalekked, näiteks Mar Egeo katastroof A Coruñas 1992. aastal ja naftatankeri Prestige'i uppumine 2002. aastal.

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi jaguneb Galicia kahe kliimatüübi vahel: piirkonna kaguosas (Ourense provintsis) valitseb vahemereline kliima, mida iseloomustab parajalt soe suvi ja sademed aasta läbi, Galicia lääne- ja põhjaosas (Lugo, A Coruña ja Pontevedra provintsid) valitseb aga mereline kliima, mida iseloomustab ühtlasem sademete jaotus ja jahe suvi.^[9] Mägistel aladel sisemaal sajab talvel palju (ka lund).

Galicias on kaks ametlikku keelt: galeegi (galego) ja hispaania ehk kastiilia keel (castellano). Galeegi keel on lähisuguluses portugali keelega, mõlemad keeled kuuluvad romaani keelte hulka ning tulenevad keskajal käibel olnud galeegi-portugali keelest. Portugali iseseisvumine keskajal on põhjustanud galeegi ja portugali keele eraldumise.^[10]

Galeegi kirjakeel on määratud Real Academia Galega avaldatud õigekirja, grammatika ja sõnavara normidega ning põhineb kirjanduslikul traditsioonil. Kuigi Galicias leidub mitu kohalikku dialekti, järgivad Galicia meedia ning haridusasutused galeegi kirjakeelt.

Galeegi keele rääkijaid on maailmas kolm miljonit,^[10] seega mahub galeegi keel napilt 150 enim räägitud keele hulka maailmas. Kastiilia ülemvõimu ajal kahe sajandi jooksul oli ainus ametlik keel Galicias hispaania keel ning galeegi keelt räägiti üksnes maapiirkondades. Alates demokraatia taastamisest ja keelenormi seaduse vastuvõtmisest 1983. aastal (Ley de Normalización Lingüística) omandatakse haridust jälle galeegi keeles (kuigi Galicia koolides õpetatakse ka hispaania keelt).

Tänapäeval räägitakse galeegi keelt laialdaselt, kuigi linnades on see siiski veel teise keele staatuses. 2001. aasta rahvaloenduse järgi mõistis galeegi keelt 99,16% Galicia elanikest, 91,04% rääkis seda, 68,65% oskas selles keeles lugeda ning 57,64% kirjutada.^[11] Galeegi keeles kirjutamise oskus oli kõige madalam, sest Franco ajal oli galeegi keele õpetamine võimatu. Vanemad inimesed oskavad seega galeegi keeles rääkida, kuid mitte kirjutada. Galeegi keel on oma piirkonnas kõige suurema rääkijate arvu osatähtsusega, võrreldes Hispaania teiste regionaalkeeltega.

Vanim teadaolev kirjutis galeegi-portugali keeles on 1228. aastast pärit dokument "Foro do bo burgo do Castro Caldelas". Selle dokumendiga andis Leoni ja Galicia kuningas Alfonso IX privileegid Burgo linnale Castro Cadelases Ourense provintsis.