Čarmmjääuʹr ââlda lij mieʹcc õtkksest uʹcc põõrtâž, kååʹtt lij leämmaž kuârrsen 1970-lååǥǥ loopp rääʹjest.
Seeiʹnin sorčča ǩieʹmn. Vuäʹmm treâjj lij kåʒstum uus tuâkka. Ruʹvddpuurk lie njuârggam kâskka põõrt šââʹld.
Uʹcc sääʹmpõõrtâst jälsti Nikolai Afanasjeff Maria-kaappjiʹnes, da Maria niõđin Eevain. Põrtt lij takai õõut kämmar põrtt, koid Lääʹddjânnam valdia raajti saaʹmid nuuʹbb jõnnvääin mâŋŋa.
Piâr jieʹllmest leʹbe põõrt historiast jeät tiõttu nuʹtt jiânnai: Aanar kåʹdd vuäǯǯai põõrt vaaldšemnalla, ko Afanasjeeʹff kaallžin jie leämmaž äärbla. Eeʹjj 1948 hiirsin rajjum põrtt lij õhtt pueʹrmõsân seillam sääʹmpõõrtin, leâša ââʹn raajâlm lij piâssâm iiʹjji mieʹldd hueʹnes vuâkka.
Tõʹnt Aanar kåʹdd alttii taʹnni haʹŋǩǩõõzz, koin seʹlvvtet uʹcc põõʹrte pueʹttiääiʹj.
– Tääiʹben peäss puârast õinn tõn alggveärlaž tobdlma, måkkam sääʹmpõõrt leʹjje teʹl ouddâl, mäʹhtt täk lie rajjum da måkkam täk lie, särnn Aanar kååʹdd haʹŋǩǩõstuâjjlaž Vilja Halonen.
Ǩeâmp pueʹttiäiʹǧǧ õinn äävai
Håʹt-i Miiklai sääʹmpõrtt lij piâssâm hueʹnes vuâkka, kooll tõt väʹlddkååddlânji miârkteei rajjum kulttuurpirrõspaaiʹǩid. Nuʹtt še Njeäʹllem da Čarmmjääuʹr vuuʹd lie klasstõllum ärvvsaž jälstemkueʹstlmen.
Haʹŋǩǩõstuâjjlaž Vilja Halonen mättââll arkkiteʹhtten Oulu universiteeʹttest da ǩeeʹrjat diploomtuâjas nuʹtt koččum Miiklai sääʹmpõõrtâst.
Põrtt lij suõjjlum še historia diõtt: saaʹmid raʹjješ tiõttumnallšem põõrtid vääinai mâŋŋa, da tuäiv mieʹldd põʹrtte leʹčči jeänab âânnmõš pueʹttiääiʹjest. Aanar kåʹdd õõutsââʹjest sääʹm-museo Siidain seʹlvvteškuätt, mäʹhtt uʹcc põõʹrte kaʹnnat teevvad.
– Håʹt-i tääiʹben lie pååʹmeh, tät lij kuuitâǥ seillam puârast rajjsin še. Tät mušttal saaʹmi historiast, da možât tät lij tõt mäinn, mõʹnt tän põõrt haaʹleet teevvad, mušttal Halonen.
Halonen lij tuâjstes mainstâttam oummid põõrt âânnmõõžžâst da kuâsttai, što saaʹmid leʹčči vääžnai, što põõrt teevčeš. Måkkam toolkvõs meärra, tõõzz ij veâl kaunnu vasttõs.
– Lie eʹtǩǩuum, što tät vuäitči leeʹd ortodookslaž ceerkav âânnmõõžžâst, leʹbe päiʹǩǩ mâʹte Pielpajääuʹr ceerkav, koʹst vuäitči kõʹllʼjed. Lie še eʹtǩǩääm museopääiʹǩ, koozz vuäitči noorrâd sääʹmtäʹvvrid, mušttal Halonen.
Oummu lie še eʹtǩǩääm, što põõrt vuäitči uʹvdded vååur vuâlla leʹbe vuõiʹǧǧest peâlted.
Teʹl ko põõrt luõvteš Aanar kådda, leäi luõvtem-mäinnan, što kåʹdd teevči põõrt mušttled saaʹmi historiast.
– Mon tuäivam, što tän plaan oouʹdeʹčeš. Ko historia âlgg mušttled, pääiʹǩ âlgg teevvad. Plaanân lij teevvad põõrt tõn-nalla, što tääzz jie šõõddče åålǥla muttâz. Tuäivam, što tõn teevčeš tõn-nalla, što tõt seeilči pueʹtti 75 eeʹjj, särnn Halonen.