Oholoopâ ääigi lâi suijâ ávudiđ já ilodiđ, ko Oulu ollâopâttuv sämikielâi já -kulttuur uáppeeservi Gieku rs lii toimâm 20 ihheed. Servi piäránkiäččá já parga jesânijdis oovdân Oulu ollâopâttuvâst.

Gieku-seervi saavâjođetteijee Senja Aikio mielâst seervi pargo lii tehálâš.

– Kal mun jieš tuubdâm, et tot lii uáli merhâšittee pargo maid mij lep tääbbin porgâm já lep juksâm hirmâd ennuv säminuorâid, já vissásávt puáhtám mottoomlágán kulluuvâšvuođâ tobdo tääbbin Oulust sämiuáppeid.

Gieku ovdâstit ollâopâttuvâst škoovlâ kazzee sämikielâ- já kulttuur uáppeid. Taan uáivilist lii meid Joanna Saijets, kii lii Gieku alumni ađai oovdiš ollâopâttuv uáppee.

– Gieku lii lamaš munjin suotâs oppâmsiärvus já suotâs sämisiärvus tääbbin kaavpugist. Tondiet tot lii šoddâm uáli tehálâžžân já mun ain hiäŋgáám roobdâst fáárust, veikkâ lam jo kiergânâm uápuin.

Saijetsist lâi meid čielgâ juurdâ maht juhlođ.

– Povvâstiđ, lávluđ, juuhâđ suptâviini já navdâšiđ muusikist já šiev seervist.

Uáppeeseervijn lii stuorrâ vaiguttâs

Gieku juhlepiäiván seervâi meid sämikulttuur professor Veli-Pekka Lehtola. Suu mielâst uáppeeseervijn lii stuorrâ vaiguttâs oles siärvádâhân.

Ovdil Gieku lâi sämiuáppeeservi Suohpan, man Lehtola lâi jieš mieldi vuáđđudmin. Suohpan vuáđudui 80-lovo aalgâst siämmáá ääigi, ko sämmiliih algii vuástálistiđ Álaheaju čäcivyeimilágádâs huksim

Servi ornij meid mielâčájáttâs Taažâ staatâ vuástá Helsigist.

– Suohpan lâi mijjân taggaar, kost sämiuáppeeh uápásmuvvii nubijdân. Mij juuđijm Ruávinjaargâst, Tave-enâmijn já Säämist mudoi-uv. Taat Álaheaju stuime lâi tot ohtâ kuávdáš tábáhtus mii lâi taan seervi tyehin.