VOOZH about

URL: https://yle.fi/a/74-20201952

⇱ Ná olbmot ávvudit ođđajagi – ”Dávjá ođđajagi maŋŋá ozan jávrri alde rakeahtaid”, muitala anárlaš nuorra | Sápmi | Yle


Njuike sisdoaluide
Njuike sisdoaluide

Anárlaš Ruut Tervaniemi láve ávvudit ođđajagi ráfálaččat. Su bearrašis eai leat goassige báhčán rakeahtaid, muhto son gal geahčada ja guldala rakeahtaid bávkima, go lea sávdnumin áhkus bealde jávregáttis.

– Min bearrašis leat álo jurddašan, ahte rakeahtaid báhčin lea ruđa duhlideapmi. Dat ii leat lunduide buorre. Dávjá ođđajagi maŋŋá lean fitnan jávrri alde vázzimen ja ohcamin rakeahttabázahusaid, amas dat báhcit čáhcái go jiekŋa suddá.

Ruut Tervaniemi ođđajagilohpádusat eai leat doallan. Govva: Mikkal Morottaja / Yle

Ođđajagi máŋgasat lávejit lohpidit alcceseaset juoidá, dego borragohtet dearvvašlaččat dahje lihkadit eambo.

Ruut Tervaniemi muitala, ahte songe lea muhtumin lohpidan geahpedit njálgáid borrama, muhto dat ii leat goassige doallan jagi loahpa rádjai. Dán vuoro son áigu iskkat doallat ođđajagilohpádusasttis gitta.

– Mun áiggošin iskkat geahpedit dan šearpmaáiggi. Skuvllas mun dárbbašan oalle olu dihtora, de háliidivččen friijaáiggis leat unnit gitta buotlágan šearpmain, lohpida son.

Rakeahtat báhcet eret amas luondu gillát

Suomas lea árbevierrun ođđajagi suddadit datni, ja iskkat makkár hápmi dasa šaddá go suttes datni bidjá galbma čahcái. Hápmi galggašii muitalit, makkár boahtte jahki lea boahtemin.

Anárláš Riikka Morottaja bearraša ođđajahkái dat ii goittotge gula ja rakeahtaid bávkaleapmige báhcá dan jagi eret.

– Dat ii leat mu mielas lundui buorre. Mis leat bohccot maid šiljus, de addit ráfi.

Riikka Morottaja ruovttus leat sihke beatnagat ja bohccot. Rakeahttaid jietna sáhttá baldit elliid. Govva: Mikkal Morottaja / Yle

Muhtin árbevirolaš ođđajagivierut goittotge sin bearrašis leat.

– Ammahan unna márffážat ja buđetsálahta lea dakkár, maid lávet ráhkadit, boagusta Morottaja.

Boahtte jagi ulbmilin valáštallat

Mihkkal Karpoff orru Oulus, muhto lea boahtán juovllaide ruoktot Ohcejohkii. Son lea gullan, ahte máŋgasiin lea vierrun ođđajageruohta čuovvut váikko makkár diiddaid, muhto ieš ii leat dasa hárjánan. Son láve ustiibiguin čohkohallat ja muhtumin gehččet filmmaid ovttas bearrašiin.

– Goasnu lea rakeahttat ja ávvudan dien láhkai, muhto in hirbmosit.

Dán jagi Karpoffas eai leatge rakeahttat alddásis iige leat jurddašan daid báhčit.

Mihkkal Karpoff lea boahtán váldit ođđajagi vuostá Ohcejohkii. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Lohpádusaidge Karpoff ii leat vel smiehttan gárvvisin, muhto son háliidivčče valáštallamii bidjat návccaid.

– Áiggošin álgit viehkat vel eambbo boahtte jagi. Lean smiehttan, ahte mannulágan lohpádusa dies barggan. In leat vel sihkkar, ahte makkár dat lea.

Ođđa jahki buktá ođđa prošeavttaid

Ohcejohkalaš Niki Rasmusii ođđa jahki boahtá masá vuordemeahttumit, eaige sus leat makkárge stuorra plánat dan ávvudeapmái. Muhtumin son goit liiko rakeahtaid geahččat.

Ođđa jahkái Rasmus ii duosta maidige olus lohpádallatge.

– Ođđa prošeavttat goit bohtet ja daid ferte váldit vuostá. Ledje dál lohpádusat dahje eai, čaimmiha Rasmus.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Ođđasamosat

Nordea ii addán čielga vástádusa eamiálbmot­gažaldahkii – searvvit áigot dutkagoahtit báŋkkuid doaimmaid

Sámeaktivista Áslat Holmberg gažaldaga eamiálbmogiid vuhtiiváldimis gieđahalle Nordea fitnodatčoahkkimis mannan vahkus.

Dáid beassážiid Westminster Abbey -girkus lávlot sámegillii – anglikánaid musihkkarohkosboddui ii juohke lávlagiin beasa

Englándda anglikánaid girku Evensong-musihkkarohkosbottus boahtit beassážiin gullat maiddái sámegielat vuoiŋŋalaš musihka.