Kuhesáigásâš politijkkár Iŋgá-Aanti Aanti Eero Anu ađai Anu Avaskari ávudij kieskâd 70-ive šoddâmpeivijdis. Avaskari lii tobdos maaŋgâlágánijn luáttámuštooimâin eereeb iärrás Aanaar kieldâst já Sämitiggeest.

Sun movtáskij politiikist jo 11-ihásâžžân ko ooinij äijihis, Antti Aikio (maŋeláá Avaskari), ráhtádâtmin čuákkimân.

Avaskari eeči ij movtáskâm nieidâs servâmist politiikân. Avaskari arvâl ohtân suijân tom, ete eeji eeči lâi ain lamaš nuuvt ennuv meddâl pääihist.

– Eeči lâi hirmâd kriittisâš, já eeđâi muin joskâđ politiikist. Ko vaaljah lijjii lamaš já sun keejâi tekstâ-TV:st jienâmeerijd já puátusijd, te páhudij et lijjii toh tunjin-uv kustoo puáttám jienah.

Erdui já aalgij jieš iävtukkâssân kieldâvaljáid

Avaskari vuosmuš kieldâ luáttámušpargo lâi Pelkosenniemist uáppeejesânin 70-lovvoost juvâhánnáávuođâ- já lihâdemlävdikoddeest. Tast maŋa Avaskari lii-uv lamaš fáárust maaŋgâin lävdikuudijn, juáhusijn, ráđádâllâmkuudijn já eres miärádâstohâmist.

Aanaar kieldâ politiikân sun vuolgij fáárun ive 1989 já tääl sun lii Aanaar kieldâ váldustiivrâ kuhemustáá fáárust lamaš aairâs.

Puoh aalgij tast ko suu tallaa päikkisiijdâ Áhujäävri aldasân algii vuáváđ Mellanäävi tuolvâčääsiputestemrakânâs. Avaskari já eres siijdâ ässeeh vuástálistii vuávám já tolvuu vuástálisteijei nommâlisto kieldâ váldustiivrân. Kieldâ luáttámušulmuuh iä kuittâg kuldâlâm sii huolâid já Avaskari erdui tast čuuvtij.

– Talle mun jurdâččim, ete mun kale sáátám älgiđ iävtukkâssân čuávuváid kieldâvaaljáid. Já talle mun keččâlâm kuldâliđ, jis ulmuuh oovdânpyehtih monnii ääši kieldâ váldustiivrân.

Ko Avaskari algâttij Aanaar kieldâhaldâttâsâst, te sun lâi áinoo nissoon tobbeen maaŋgâ paje. Sunjin lâi tergâd ráhtádâttâđ ain huolâlávt čuákkimáid.

– Kalehân tot lii mahtnii nisonij uásálistemvuođâ puáhtám lasettiđ, sun arvâl.

Kieldâpolitiik lasseen sun lii lamaš meid paijeel 20 ihheed fáárust sämipolitiikist Sämitige airâsin já meid Anarâšah-seervi saavâjođetteijen.

– Tot vuolgij tast, ko anarâšâid iä váldám tuárvi huámášumán talle, iäge kale valagin. Tile lii kuittâg puáránâm ennuv ton ääigi ko maid mun lam lamaš Sämitiggeest.

Sun tuáivu, et lii puáhtám politijkkárin vaiguttiđ Aanaarjáávrán kyeskee aššijd já ton pirrâs siäilumân tagarin ko tot tääl lii.

Viekkiistâl joođhâ politiikist

Politiik kyeđđim lii lamaš suu mielâst. Nube tááhust iäláttuvâst čuákkimáid uásálistem lii lamaš älkkeb, mutâ sun meid naavdâš rijjâääigist. Iäláttuvâst lii lamaš äigi tuoijuđ já viettiđ ääigi tuuveest Aanaarjäävri riddoost. Meid mađhâšem kiäsut suu.

– Kale mun vaarâ talle ko taah vaaljâpajeh noheh, te tuođâlávt viekkiistâllâm joođhâ, hundâruš Avaskari.

Párnááh hárjánii toos, et enni lâi čuákkimijn

Politijkkár rooli lasseen Avaskari lii meid enni já ákku. Sun arvâl, ete pargo politiikist lii vaiguttâm toos maggaar enni sun lii lamaš kyevti párnásis. Párnái ákku aasâi siämmáá šiljoost já tot toovâi sunjin máhđulâžžân servâđ čuákkimáid talle ko párnááh lijjii uceh.

– Toinnaalijn lam lamaš meddâl pääihist tain čuákkimijn. Vaarâ tast puáhtá váhá tubdâđ hyenes uámitobdo motomin. Mutâ párnááh lijjii hárjánâm toos, sun juurdâš.

Vaigâdis ašijgijn lii ferttim piergiittâllâđ

Kuhes pooliitlâš pargo ääigi Avaskari lii moonnâm čoođâ maaŋgâlágánijd aašijd.

Politiikist ääših ovdáneh motomin hitásávt já ain olssis tergâdis ääših iä ovdân tego halijdiččii ovdâmerkkân jienâstmist. Toos suu mielâst ferttee tuše tuuttâđ.

Lusis čuákkimij maŋa suu muásud kiirjij luuhâm já sávnum. Sust lii lamaš aanoost meid listo aašijn moh láá koskân, ige listo aašijd taarbâš ubâ ääigi smiettâđ.

Almolii pargoost meid kriitiik já korrâ savâstâlmeh láá šoddâm argâpeivin. Ohtâ tábáhtus lii pááccám eromâšávt mielân.

Avaskari muštoot, ete tágárijd aššijd ij koolgâ tarvaniđ, pic juátkiđ ovdâskulij já keččâđ puátteevuotân. Sun arvâl, ete vyestikevâdeh pyehtih nonniđ ulmuu.

– Tot lii puoh aašijn elimist, et ferttee tuše piergiittâllâđ já vaijeeđ tain ašijgijn moh láá.

Sun kuittâg uáiná, ete politiik lii adelâm sunjin ennuv eenâb ko maid tot lii váldám.