Suopma galggášii váldit sámiid fárrui árktalaš ovttasbargui ja eatnanbealuštussii, oaidná Lappi universitehtta servodatdiehtagiid professor Laura Junka-Aikio.
Suoma presideanta Alexander Stubb lea dál bargogálledeamis Kanadas. Ságastallamiin gieđahallojuvvojit Suoma ja Kanada guovttebeallásaš oktavuođat, árktalaš áššit ja álgoálbmogiid rolla guovlluid suvdilis ovddideamis. Stubb fárus leat olu fitnodagaid ovddasteaddjit, muhto sámiid ovddastus váilu.
Junka-Aikio mielas dat lea mearkkášahtti váili, daningo árktalaš ovttasbargu ja eamiálbmotovttasbargu doibmet giehtalaga.
– Gažaldat ii leat das, ahte geat symbolalaččat ovddastit Suoma árktalaš áššiin, baicce ahte sápmelaččat leamašan mielde árktalaš guovllu ovttasbarggus logiid jagiid. Sámiin livčče diehtu ja oktavuođat, mii sáhtášii leat ávkin Supmii Kanada-ovttasbarggus.
– Dákkár diplomáhtalaš reaidu gávdnošii mis iežamet bealis, muitala Junka-Aikio Ylen aamu-sáddagis.
Junka-Aikio imaštallá, ahte presideanta Stubb, guhte lea profileren iežas sámeáššiid ovddideaddjin ja dadjan sámedikki ovddasteaddjiide, ahte sámiid sáhtášedje váldit fárrui stáhta guossástallamiide, ii váldán sámiid ovddasteaddji fárrui dán mátkái.
Dásseválddi presideantta kansliijas vástidit Ylei, ahte galledemiid oassálastiid mearridit juohke dáhpáhussii sierra.
– Olgoriikkaid galledemiin leat dávjá mielde ovdamearka dihte ministtar ja fitnodatdelegašuvdna, kansliijas čállet.
Málle váldit Kanadas ja Norggas
Sihke Kanadas ja Norggas livččii juo gárvvis málle Supmii: guktuin riikkain leat oassálastán eamiálbmogiid árktalaš doaimmaide ja eananbealuštussii, muitala Junka-Aikio.
Kanada eamiálbmotservošat leat dehálaš oassi eananbealuštusa viiddis árktalaš guovlluin, gos eai olu ása olbmot.
Kanada maid lea váldán eamiálbmogiid ovttasteaddjiid oassin stáhta galledemiid.
– Dalle go Kanada kenrálakuvernevrra finai Suomas galledeamen, sishan ledje álgoálbmogat mielde. Kanadas láve maid leahkit dakkár málle, ahte lávejit daid álgoálbmogiid váldit fárrui. Dieđusge sáhtášii dahkat boahttevuođas seammaláhkai Suomasge, sávvá Sámedikki sátnejođiheaddji sadjásaš Tuomas Aslak Juuso.
– Dáinna lágiin sii leat čájehan, ahte álgoálbmogat leat oassi sin servodaga ja leat oassi olgopolitihkalaš perspektiivva, joatká Juuso.
Juuso goittotge jáhkká, ahte presideanttas lea buorre dáhttodilli dasa, ahte sámiid ovttasteaddjit livčče boahtteáiggis fárus mátkkiin.
– Go son lea deaivan Sámedikki ovddasteaddjiid, das leamašan sáhka, ahte Sámediggi livččii eambbo mielde olgoriikkalaš politihkas. Sávvamis dat sáhttá ollášuvvat lagaš áiggis.
Professor Junka-Aikio mielas Suoma stáhtas berrešedje leat eanet oktasaš doaibmamállet eandalitge eananbealuštussii, mainna váldit sápmelaččaid buorebut vuhtii. Ášši lotkanii maiddái Suoma ja sámiid gaskasaš duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna loahpparaporttas.
– Doppe leat olu doaibmamállet, nugo maiddái Norggas, mii lea guhká leamašan Nato-lahttu ja doaibman sámeguovllus. Suopma galggašii váldit málle, go huksegoahtá iežas doaibmamálliid eananbealuštusas sámiid ruoktoguovllus, Junka-Aikio dadjá.
Oktasaš doaibmamállet dárkkuhivčče áššiid plánema ovttas sámiiguin.
– Sámiid attáldagaid sáhttit atnit ávkin Bealuštanfámuid doaimmas. Dan šáhttášii dahkat nu suvdilis doaibman go vejolaš ja váldit vuhtii maiddái eamiálbmoga dárbbuid birrasa, eanangeavaheami ja ealáhusaid ektui.